[7] Enne Fanerosoikumi perioodi oli Maal olnud veel külmemaid perioode, kus Maa on pea üleni jääga kaetud (Snowball theory Lumepalli teooria). Arvatakse, et üks selline periood oli umbes 1 100 miljonit aastat tagasi ja mõned uuriad on leidnud, et see periood võis kesta kuni 10 miljonit aastat. Mõnede arvamuste kohaselt on jääaegu esinenud juba Arhaikumi eoonis. [7] 10.Kokkuvõte Nagu tööst välja tuleb oleneb üpriski palju külma ja soojaperioodide vaatlemine sellest kui pikka ajalõiku vaadata. Kui võtta ainult viimased paarsada aastat, siis on praegu soojaperiood ja sellele eelnes külmaperiood, samamoodi on ka viimasest jääajast vaadelduna valitseb maad praegu jäävaheaeg ja kliima soojeneb. Kui vaadelda aga kaugemaid perioode, nagu kuuendal joonisel kujutatud on, siis võib hoopiski näha, et viimase kolme miljoni aasta jooksul on kliima hoopiski külmemaks muutunud. Seda toetab ka terve Fanerosoikumi graafik.
Nii on Päikese madala aktiivsuse perioodil pilvisus ulatuslikum ning ookean soojeneb vähem. Praegu asub Päikesesüsteem Galaktika spiraalharus, kus kosmiliste osakeste võimalik kontsentratsioon on tublisti kõrgem võrreldes harude vahelise ruumiga. Spiraalharudes aset leidvad supernoova plahvatused on peamised suure energiaga osakeste allikad. Päikesesüsteemi väljumisel spiraalharust ootab planeeti ees jälle soojenemine. Miljonite aastate ajalugu näitab, et soojaperioodide ajal saavutab kliimasüsteem tasakaalu ~22°C juures. Maa pikaajalist kliimaajalugu vaadates võib näha, et elame praegu jääajas. Viimase 400 000 aasta vältel on 86% ajast olnud temperatuur madalam kui praegu. Pikad jääajad on vaheldunud üürikeste jää-vaheaegadega. Kogu tsivilisatsiooni ajalugu mahub vaid 12 000 aastat kestnud soojenemisperioodi, millele eelnes 100 000-aastane jääaeg. Osoon Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga
annaabi.ee 
