Rahvastik
ja tappis. Tsükli kokkuvõte halb ilm, ikaldus, hinnatõus, epideemia või igal juhul
"suremus", mis tähendas surmajuhtumite arvu kasvu. Kõige hullem oli selle tsükli
kordumine kahel ja mõnikord kolmel aastal järgemööda.
Toidualane ettenägelikkus ei võinud ulatuda üle ühe aasta. Ka toiduainete halb säilimine
ja teadmatus toidu õigest säilitamisest lisas näljahädadele. Kuigi joodava vee probleem
polnud saavutanud teravust, mis talk oli soojamates maades, siis vahel kerkis see siiski
päevakorda ka keskaja Euroopas. Ka rottide ja putukate (rändtirtsude parved mis
laastasid põlde ja maipõrnikad mis rüüstasid viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu)
tekitatud pahadus oli keskaja näljahädade suur põhjus.
Epideemiad, näljahäda kaaslased tulenesid eelkõige söögiks kõlbmatu toidu
manustamisest. Kõige silmatorkavam neist on tungalteramürgistus mis ilmus
Euroopasse 10nda sajandi lõpus ja levis rukki tungalterades