Plastilised metallid : Na , K , Rb , Cs , Pb , Sn , Au , Ag , Al 7. Kuidas tekib metalliline side ? Esineb tahketes ja vedelates metallides . Väliskihi elektronid on nõrgalt seotud ja võivad liikuda ühe aatomi juurest teise juurde . Neid on palju ja nad moodustavad elektronide baasi vabad elektronid . Side moodustub vabade elektronide metalli aatomite ja ioonide vahel . 8. Millised omadused on seotud metallilise sidemega ? Seotud metallide plastilisus , elektri ja soojajuhtuvus . 9. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodis ? Põhjenda . Perioodis vasakult paremale liikudes metallilised omadused nõrgenevad . Seoses tuumalaengu kasvuga hoitakse väliskihi elektrone tugevamini kinni . 10. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ? Põhjenda . Arühmades metallilised omadused ülalt alla liikudes tugevnevad , sest iga kihi lisandumisega aatomite raadiused suurenevad ja väliskihi elektrone seotakse nõrgemini .
muutumist. Näide: Terasel on väike poorsus, seega on ta külmakindlus suur. Vesi ei pääse pooridesse. Kui tersel oleks suur lahtine poorsus, siis läheks vesi tema lahtistesse pooridesse, külmuks, külmudes paisuks ja lõhuks materjali iga külmumisega. Materjali tihedus on seotud poorsusega: mida poorsem, seda väiksema tihedusega. Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused: soojajuhtuvus, tugevus, mass mahuühiku kohta. Näide: Teras on suure tihedusega, seega on tema mass mahuühiku kohta suur. 12
tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Poorsusest sõltub materjali külmakindlus (lahtisest poorsusest), veeimavus, gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning soojusjuhtivus. Poorsus ja materjali tihedus on samuti omavahel seotud: mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused, nt soojajuhtuvus ja tugevus. Pooride suurusest sõltub vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali omaduste muutumist. Näide: Terasel on väike poorsus ja seetõttu on ta külmakindlus suur (vesi ei pääse pooridesse). Kui tersel oleks suur lahtine poorsus, siis läheks tungiks vesi pooridesse, külmuks, külmudes paisuks ja lõhuks materjali iga külmumisega. Näide: Mullpolüstüreen on väga suure poorsusega ning väikese tihedusega. Kuigi materjalil
annaabi.ee 
