Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
suurem on soojusvahetus ühe kaaluühiku kohta (niinimetatud keha pindala seadus). Sellega
seletub ka arktiliste mereloomade suurem kasv võrreldes oma troopiliste suguvendadega.
Suurekasvuline ja turske inimene peab ülejahtumisele kauem vastu kui kõhna ja väike. Naha
külmaretseptorite asetus ja tundlikkus võib tingida külmasoki tekkimise vette sattumise
esimestel minutitel või kutsuda esile hingamishäireid.
Teatud jahtumisstaadiumil negatiivse soojabilansi korral lülitab organism sisse oma vahendi
kehatemperatuuri püsivana hoidmiseks külmavärina. Värin on terve organismi normaalne
reaktsioon jahtumisele ja annab tunnistust sellest, et on saabunud viimane jahtumise staadium,
millest organism on võimeline veel ise jagu saama. Sellega kaasneb nahalähedaste veresoonte
ahenemine, et vähendada soojakadu kiirguse teel, mis teeb naha katsudes külmaks. Hakkavad
tõmblema ka näolihased ja hiljem skeletilihased