näiteks Majatohtrist. Valminud ahi peaks kuivama vähemalt kaks nädalat, ideaalis kauemgi, enne kui sinna võib tule üles teha. Vanasti ehitati uued ahjud tavaliselt kevadel, kui kütteperiood oli läbi, ja lasti neil kuivada lausa sügiseni. Miinimumaeg kuivatamiseks on vähemalt kaks kuud. Esimene kütmine peab olema väga tagasihoidliku puukogusega ja nii, et kõik siibrid ja uks hoitakse lahti. Küllap leitakse siis hiljem krõbedate talvepakaste ajal, et paremast soojaallikast ei oska unistadagi. 6 [H1] PLEKK-KESTAGA AHJUD 7 Kahhelahjudest odavam ja kiiremini valmiv plekk-kestaga ahi hakkas Eestis levima XX sajandi alguses. Sellise ahju pinna moodustavad liitekohast kergesti avatavad plekkrõngad. Ahju sisemised osad ehitati tavalistest püsti asetatud tellistest. Mõnikord ehitati ahju sisse ka malmist silindrikujuline tulekolle, mis kiirendas ahju kuumenemist.
Palju täpsem on: homeötermsed (püsisoojased) ja poikinotermsed (kõigusoojased). Kõigusoojaste kehatemp ja kogu elutegevus sõltub keskkonna tempist. Kuid ka see pole päris hea klassifikatsioon, sest paljude imetajate (ntks karu) hibernatsiooni staadiumis kehatemp langeb kümnete kraadide võrra. Veelgi silmapaistvam on erinevus endodermide ja ektodermide vahel. Endodermid reguleerivad oma tempi sellega, et toodavad oma kehas soojust (meie teiega). Ektodermid sõltuvad välisest soojaallikast. On olemas terve rida roomajaid, kalu ja putukaid, kes on võimelised kehas toodetud soojuse arvel lühikese aja vältel hoida kehatemp stabiilsena (ntks kiilid, aga ka taim rodedendron). Paljude ektoderimide, eriti taimed soojusregulatsioon on üsna piiratud. Temperatuuri regulatsioonil sellisel viisil on oma hind. Kui kulutused tempi reguleerimisele ületab saadud tulud, siis hakkab toimima vastusreaktsioon, ehk organismi tempi regulatsioon kompromiss tulude ja kulude vahel