Eesti rahvastik 1940-1991
sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole
vähenenud ka vähisuremus.
Ida-Euroopa maades täiendab suremusarengu peetust (keskmise eluea stabiliseerumine
suhteliselt madalal tasemel) ka liigsuureks rebenenud vahe meeste ja naiste keskmises elueas,
kuivõrd negatiivsed trendid rahvastikutervises ja suremuses väljenduvad meesrahvastiku
puhul hoopis tugevamalt. Eesti on suremuse sooerisuste poolest isegi Ida-Euroopa riikide seas
liidrite hulgas. Keskmise sünnieluea vahe meestel ja naistel suurenes pidevalt kuni 1970.
aastate lõpuni, ületades siis koguni kümne aasta piiri, sama on iseloomulik 1990. aastatele.
Meeste sünnieluiga Eestis jääb seejuures kümnekonna aastaga alla ka osadele arengumaadele.
1990. aastate alguses sai alguse keskmise eluea uus intensiivne langus. Suremuse
annaabi.ee 
