Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks
Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine