Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja välispoliitilised tagajärjed? 2. Kuidas toimus Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. a. Millised muutused toimusid Eesti valitsemises, majanduses ja kultuuris 1940-41? Mis sai Eesti eliidist? 3
Kui töötaja tunneb end tööl hästi siis ka tema produktiivsus ja töökvaliteet on kõrgel tasemel, selle saavutamine ei ole kerge, aga on tehtav. Tööandja võib kasutada mitmeid viise, üldiselt on kõige motiveerivam vahend raha, aga see kindlasti ei ole seotud otseselt töötervishoiuga. Tihtipeale on erinevad hüved just need mis loovad töötajas hea tunde ja tervise, näiteks pakuvad paljud ettevõtted võimalust kasutada soodustingimusel treening saale, või ka muid tervist edendavaid tegevusi. See omakorda tekitab alluval tunde, et teda väärtustatakse ja vajatakse. Üheks tugevaks stiimuliks on ka seadus mis nõuab töötajate saatmist töötervishoiu arsti juurde, paljud ei pea seda vajalikuks ja hiilivad sellest kuidagi mööda, eriti teenindussektoris. Kuid selline tegevus ei ole aktsepteeritav, sest seda on vaja, et hinnata töötajate tervist ja murede korral edasi saata vastava erialaarsti juurde.
pehmendada baaside lepingu tingimusi. Ebasõbralikkus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 baaside lepingu allakirjutamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning otsustada vastastikust abi kalleletungi või selle ohu korral. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimusel mitmesugust relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus (25000 meest) ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Läti allkirjastas selle 5 okt ja Leedu 10 okt. Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30 nov 1939 sisstungi Soome, vallandades Talvesõja. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja.
annaabi.ee 
