Eesti pärast põhjasõda+XVII saj
Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati
pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike
elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri.
Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui
ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus
ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn.
positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse
vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati
mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Karistuse ülempiiriks jäi 30
vitsa-või kepihoopi. Talurahvarahutused (pearaharahutused) puhkesid 1784 a. Nende maha surumiseks
annaabi.ee 
