inimestevahelised suhted, perekonnad. Sel põhjusel jäävad lapsedki kas üksikvanema kasvatada või hoopis sündimata. Inimesed on madalatest sissetulekutest ja suurtest väljaminkutest tingituna hakanud rohkem mõtlema kokkuhoiu ja toimetuleku peale. Tekkinud on nn. sokiseisund. Kui mõned aastad tagasi oli palju võimalusi (eriti tänu pankadele)heaks äraelamiseks, siis nüüd ollakse olukorras, kus ei jõuta oma kohustustega hakkama saada. Seda on näha ka kaubanduskettide sooduskampaaniatest, kus poole odavama kohvipaki või kana pärast oleks nagu kodusõda lahti läinud. Järsku ollakse nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on
tegu oleks piiramatu pakkumisega kaubaga. Tellimuste kokkukuhjamine esineb tavaliselt siis, kui tellimise püsikulu erineb nullist (näiteks, kui tellimuse täitmiseks on muuhulgas vajalik teha suurel hulgal paberitööd), seega igal perioodil uue tellimuse esitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Tellimise arvelt säästmiseks tellitakse harvem ja korraga suuremaid koguseid. Hindade kõikumine viitab muutuvatele sisseostuhindadele (näiteks tulenevalt sooduskampaaniatest), mis omakorda tingivad kõikumised nõudluses. Nii juhtub sageli, et osapool, kes parajasti ostab (näiteks jaemüüja) tellib tarnijalt (näiteks tootja) suure koguse kaupa parajasti siis, kui sisseostuhinnad on madalad. Ajal, mil sisseostuhinnad on kõrgemad, ei telli jaemüüja pikka aega midagi ning esitab tellimuse ainult siis, kui varud on langenud alla lubatud miinimumi. Seejuures on uus tellimus minimaalne. Suurema koguse kaupa tellitakse uuesti siis,
annaabi.ee 
