Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
sajandi keskpaigani – Adam Smith kiitis). See oli hollandlastele vastukarva, kuna piiras
nende kaubandust. Sõda kulges alul vahelduva eduga, kuid lõpus kaldus edu Inglismaa
poolele. Esimese Westminsteri rahuga 1654 oli Holland sunnitud nõustuma
navigatsiooniaktiga.
II Inglise-Hollandi sõda 1665-1667
Sõja ajendiks oli Uus-Amsterdami (New York) anastamine inglaste poolt. Sõjas saatis
edu Inglismaad. Breda rahuga 1667, mille sõlmimist soodsutas Inglismaa ja Hollandi
ühine huvi lõpetada Prantsuse-Hispaania sõda, andis Inglismaa Suriname Hollandile
tagasi, kuid säilitas Uus-Amsterdami, mis ristiti New Yorkiks.
III Inglise Hollandi sõda 1672–1674
Kolmas sõda mereriikide vahel kulges unisoonis Prantsuse-Hollandi sõjaga. Inglise-
Prantsuse ühislaevastiku lüüasaamine Texeli merelahingus 1673 sundis Inglismaad
sõjast väljuma ja teist Westminsteri rahu sõlmima, mis kordas Breda rahu.
4