Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas
Venemaaga. Eestile jäid siiski Mikitamäe, Värska, Saatse, Meremäe, Obinitsa ja Luhamaa.
Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal taotleti ka Tartu rahu piiri taastamist. Ent see, mis päriselt ei
õnnestunud isegi 1920. aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis
siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja
piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada.
Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri.
Piir Lätiga on üsna noor. See tõmmati alles 1920. aastal, kui mõlemad riigid iseseisvusid. Lepiti
kokku, et piir on etniline, s.o. järgib eestlaste ja lätlaste asualade piiri. Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi
asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse