Tõde ja Õigus II Terve tekst
ning, kui Indrek juba ukse avas minekuks, kordas ta:
,,Lugege, lugege, lugege ja jätke need jandid selle Tigapuuga ja ka vana endaga. Ka temaga,"
kinnitas ta.
,,Ma olengi juba jätnud," ütles Indrek.
,,Seda parem," vastas Koovi.
Oli ka teisi vanu, kes käisid vahete-vahel Koovilt ühes või teises asjas abi või nõu otsimas.
Nendelt kuulis ta temast endast lähemalt. Sauniku poeg, kihelkonnakooli kaudu
vallakooliõpetajaks, kuidagi linna asunud, seal soodsamais oludes edasi töötanud, kuni
sooritanud küpsuseksami. Praegu alles ülikoolis, ise juba neljakümnene. Selle kõrval annab siin
tunde, esineb seltsides teaduslikkude kõnedega, käib mingisugustel koosolekutel, ajab
mingisuguseid asju, mis ehk temasse kuidagi ei puutu ja mis teda võib-olla põrmugi ei huvita,
aga ajab, ajab muidugi maksuta, nagu annab juhatust Indrekule ja mõnele teiselegi. Ajab
sellepärast, et on kuidagi sattunud asjade keerdu, et teised veavad ja tema ei saa vastu panna
annaabi.ee 
