kaugusel emapuust, kuid üksikjuhtudel on neid täheldatud isegi kuni 55 meetrit eemal [12].Üks vana haab võib juurtega hõivata 1000–1200 m² suuruse maa-ala. Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud nägema haaba sirgetüvelise kõrge puuna. Eesti puukuulsuste hulgas märgitakse pikima haava kõrguseks 40 meetrit [13], ühel langetatud puul Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle 600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus
tuleks karta katastroofilisi tagarjägi. Reeglit kritiseeritakse asjaolu pärast, et maxmin eeldab otse patoloogilist pessimismi. maximaxireegel – otsib alternatiivi, mis realiseeriks miinimumi maksimaalselt võimalikest kahjudest. Maximaxireegel orienteerib majandussubjekti eeldusele, et juhitav protsess areneb kõige soodsamates väliskeskkonna tingimustes ja otsitakse soodsaimates väliskeskkonna tingimustes suurima kasulikkusehinnanguga alternatiivi. Kui kasutatakse kahjude maatriksit, siis muutub maxiamaxireegel miniminireegliks. Maximaxireegli puudused on analoogsed maximinireegli puudustega: maximaxireegel eeldab majandussubjekti äärmuslikku optimismi väliskeskkonna seisundite tekkimise ja nende mõju suhtes subjekti poolt valitud tegevusvariandi kasulikkusele
annaabi.ee 
