Eestlased Saksa armees
Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli
kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel
toetusüksused: 13.kompanii ehk jalaväe-saatekahurite
patarei, 14.kompanii ehk tankitõrjepatarei ja
15.pioneerkompanii. Peale nende veel siderühm,
staabikompanii töökodade, vooride ja
majandusmeestega.
Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike
brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i
üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade
kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks
päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler
brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud
kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus
ta vahetab välja Läti SS-brigaadi.
1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste
baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad
20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus
piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses
allusid kõrgemale SS-i ja politseijuhile. Mobiliseeritutest
annaabi.ee 
