Eesti geoloogiline ehitus
Läänemere saartel ja rannikul on ülekaalus väikesed, rannikujärvede ja laguunide
kinnikasvamisel kujunenud õhukese turbalasundiga madalsood.
Lääne-Eestis valdavad suured madalsood ja rabad. Balti jääpaisjärve ja Limneamere
kaldavallide vahel.
Edela-Eesti tasandukunõgudes paiknevad suured 5-7 m paksuse turbalasundiga ja
iseloomuliku järsu rabanõlvaga rabad.
Kesk-Eesti jääpaisjärvetasandikel on väikerabad.
Pandivere kõrgustik on soodevaesemaid piirkondi, kuid tema nõlvaaladel on kõrgustikult
valguvate vete tõttu suuri soostikke, kus rabasid liidavad madal- ja siirdesoo alad.
Alutaguse on Ürg Peipsi luidete tõttu väga soine, valdavad rabad.
Emajõe lähte- ja suudmeala jõelammil paiknevad laiaulatuslikud madalsoometsad ja tarna
madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo).
Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad.
annaabi.ee 
