Sooteadus
2.5.3. Mõju puistute tootlikkusele
6.3. Jääksoode rekultiveerimine
6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused
6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine
6.4. Sooturism
6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid
6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis
7. Soode kaitse
7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud
7.2. Kaitset vajavad sootüübid
7.3. Seadused ja siduvad lepingud
1. Sood ja sooteadus
Eesti on sooderikkuselt 2. riik maailmas. Sood moodustavad ligi viiendiku Eesti pindalast. Meie
vabariik asub turba ja soode tekkeks soodsas kliimavöötmes. Viimasest mandrijää taganemisest olid
möödunud vaid mõned aastatuhanded, kui meie aladele tekkisid esimesed sood. Soode arv ja
pindala kasvas iga aastasajaga. Olenevalt kliima muutumisest on nende kasv olnud kord hoogsam,
kord aeglasem, kuid alati kindlalt tõusuteel. Veel mõni inimpõlv tagasi ei osatud meil soid hinnata
kui loodusrikkust ega neid kasutada
annaabi.ee 
