Formaalsed lähenemised keeleteaduses
CVC ja V on keskmise keerukusega silbid. VC puhul on tuumale lisatud kooda ja algus ära jäetud keerulisim silp, paljudes
keeltes puudub. Kui algus, tuum või kooda koosneb mitmest segmendist, on tegu kompleksse alguse, tuuma või koodaga.
5. Sonoorsusskaala
Kõige vähem sonoorsed on klusiilid. Kõige sonoorsemad vokaalid. Sonoorse ja mittesonoorse vaheldumine peaks säilima ka
keerulisemate silbistruktuuride puhul.
Kui segment on sonoorne, tõuseb sonoorsus tuuma suunas ja langeb kooda suunas. Näiteks salk on hea silp, aga lehm ei ole
(võib hääldada nii lehm kui ka leh.m)
Mida sonoorsem on häälik, seda rohkem soovib ta olla mooraga seotud. Näiteks poolvokaale (j, w) defineeritakse kui mooraga
sidumata vokaale.
Helitu klusiil (k, p, t) > heliline klusiil > helitu frikatiiv (s, f, h) > heliline frikatiiv (z, v) > nasaal (n, m) > liikvida (l, r) >
kõrge vokaal (i, u) > keskkõrge vokaal (e, o) > madal vokaal (a)
6
annaabi.ee 
