Keeleteaduse loengu materjal
Siinkohal
võib nimetada Meelis Mihkla, Einar Meistri ja Arvo Eegi
ülevaateartiklit eesti keele prosoodia modelleerimisest (2000)
ning Krista Kerge, Meelis Mihkla ja Hille Pajupuu tööd kas
küsimuste intonatsioonist (2003).
Segmentaalfoneetika
· Segmentaalfoneetika osas on eesti keele
häälikusüsteemi elemente empiirilise uurimistöö
alusel kirjeldanud Georg Liiv ("Eesti keele
pearõhulised monoftongid", 1962) ja Arvo Eek ("Eesti
sonoorsete konsonantide artikulatsioon", 1971) oma
kandidaadiväitekirjades.
· Eesti keele vokaalide viimane käsitlus vt Eek ja
Meister (1994a, b; 1998a) ning sõnaalguliste
sulghäälikute viimane käsitlus vt Eek ja Meister (1995
ja 1996). Häälikuühenditest on diftonge uurinud Hille
Pajupuu (Piir 1985), konsonantühendeid Mart
Rannut (1986).
Eesti keele foneetika uurimine
Foneetika-alase uurimistööga tegeldakse Eestis praegu:
annaabi.ee 
