Jüri Tuulik „VARES“
Mihkel oli solvunud,
kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel.
Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud
sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja. Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud
torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta
andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju. Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis
sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda.
Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga
andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa
jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis
teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid
Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju.
annaabi.ee 
