"Luigelend"
igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi
oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab
linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes
neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke
rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku
palavikus sonimisega lõpp.
Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja
loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga
sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks
tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes
jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui