"sonieluga" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

-- pisut labase maitsega. Kuigi sünnipäralt iidsest aadlisoost, oli ta mundrikandjana nii mõnedki panetanud sõjamehe kombed omandanud. Talle meeldis kõrts ja mis sellega kaasas käib. Ta tundis end kodus olevat ainult labaste juttude ja sõjamehe armulugude juures, kus tegemist oli kergemeelsete kaunitaridega ja kergete võitudega. Oma perekonnast oli ta siiski saanud mõnesuguse kasvatuse ja kombed, kuid oli liiga noorena kodust lahkunud, liiga noorena tutvunud garni-sonieluga, ja iga päevaga hõõrus kare sõduririhm aadlimehe lakki järjest vähemaks ja vähemaks. Kuigi ta mingi säilinud kohusetunde tõttu Fleur-de-Lysi juures aeg-ajalt veel võõrsil käis, tundis ta siin siiski kahekordset ebamugavust: esiteks sellepärast, et ta oma armastust oli pillanud igasugustes urgastes, nii et mõrsja jaoks ainult 1 3 4 vähe järele oli jäänud, ja teiseks sellepärast, et ta alati nii hulga pedantsete, kinninööritud ja