Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Metskits on talvel hallika kasuka ja valge sabapeegliga, suvel punakaspruun. Pohla- ja
mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad
alalisi radu. Siin võib metskitsi varitseda ja murda hunt, ilves või hulkuv koer. Metssiga tunneb
end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad
kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja
tegutsemist märgivad songimis- ja magamiskohad ning neid ühendavad rajad. Kerge on märgata
emiste poolt kuuseokstest, samblast ja kulust kokku kuhjatud poegimispesi. Täiskasvanud kuldid
hoiduvad tavaliselt omaette. Ootamatul häirimisel kostab pahura eluka urahtus ja muidu rõõmsalt
vehkiv saba tõuseb vupsti püsti.
Põder on põhjamaade tingimustele hästi kohastunud ja siin pärast jääaega pidevalt kohal olnud.
Välimusele omased on alt heledamad kõrged jalad, pikk koon, hallikas- kuni mustjaspruun kere.