Marie Under
Maarjamaa pseudonüümi varjus.
Avalikkusele laialt tuntuks sai Marie Under ,,Siuru" rühmituse esilekerkimisega 1917.
aastal, mil ,,Siuru" kirjastusel ilmus tema esikkogu ,,Sonetid", selle kannul 1918. aastal
,,Sinine puri" ja samal aastal ,,Odamehe" kirjastusel ,,Eelõitseng".
Selles varases perioodis kujunes Marie Underist eesti armastus- ja looduslüürilise soneti
silmapaistev viljeleja, kes astus sajandilõpu sonetitegemisest suure kunstilise sammu edasi.
Need mõjusid uute, julgete rütmidena eesti luules, kus lembevärssides oli domineerinud
loobumisnukrus.
Stiilihäälestuselt kuulub Marie Underi nooruslüürika impressionismi valdkonda.
Sonetivormi käsitleb Under vabalt, pidamata kinni rangetest sonetireeglitest. Kuigi Underi
sonetis leidub ka kulunud riime, rohkesti keelekonarlust, germanisme, väärab ta loomupärane
riimimiskergus ja kujundiline külluslikkus ometi A