mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel
vähendamiseks ookeanides on sihipärane süsihappegaasi emissioonide vähendamine. 6 4. Temperatuuri mõõtmine Tänapäeval on temperatuuri mõõtmine suuresti muutunud võrreldes varasemate aegadega, kuid alles on jäänud ka "vana kooli" termomeetrid, mis on siiamaani kõige usaldusväärsemad otsesteks mõõtmisteks. Uute leiutiste hulka kuuluvad sondpallid, mis saadetakse üles läbi atmosfääri mõõtma nii temperatuuri, õhurõhku, tuulekiirust ja suunda. Tulemused saadetakse Maa peal asuvasse uurimiskeskusesse raadiosignaali abil. Alates 1978. aastast kasutatakse temperatuuri arvutamiseks ka sattelliidivaatlusi. Kõige suurem oht ilmajaamadele on linnastumine. Teadlased näevad kõvasti vaeva, et linnastutes soojussaare efekt ilmajaamade andmed ega lõpptulemust ei moonutaks.
annaabi.ee 
