Ta lootis, et saab laeva osanikuna ehk kaubale. Vanem poeg käis mobilisatsiooni alla ning tema tuli ära saata salaja. Probleem oli aga pere saamisega Tallinna kaudu Haapsallu, kust laev väljus, sest liikumine mandri ja saarte vahel toimus lubadega. Sepp oli Kuressaares siiski nii palju tuntud mees, et sai Saksa Julgeolekupolitseist loa Tallinna sõiduks, et just kui oma peret Saksamaale saata. Ta oli käinud juba Rootsi komitee esindaja Ludwig Lienhardi juures pinda sondeerimas. Viimane polnud andnud küll sõnaselget lubadust, kuid lootust oli. 6. septembril oli aeg käes ja pere Haapsalu sadamas. Nõmmelt oli kaasa tulnud veel Sepa tädipoja keelemees Johannes Aaviku pere ja ning proua Aaviku kaks sõbrannat oma peredega kõik lootuses ,,Juhani" peale saada. Lienhardi abiga sai kogu ,,suurpere" Saksa sandarmite vahelt läbi ja laevale. Vanem poeg Reino pidi samal ajal Saaremaa rannast salaja paadiga Rootsi poole teele asuma.
Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll ametis, aga tal ei olnud sellist rolli nagu varem. Väljas hakkas oma tegemisi kooskõlastama eelkõige Toome, Titma, Arnold Rüütli ja Enn-Arno Sillariga - oluline ta seetõttu, et ta oli Vaino Väljase tagasitoomise taga, tema sidemed KK aparaadis olid päris head. Just Sillari oli see, kes Moskvas pinda sondeerimas käis ja Moskvas saadi aru, et Karl Vaino valitsemine ei ole perestroikaga kaasa läinud. Esialgu pakuti kohta Sillarile endale, kes sellest keelduse ja siis tuligi päevakorrale Vaino Väljase tagasitoomine. Karl Vainole oli see muidugi üsna alandav protseduur, sest tema eesvedamisel oli Vaino Väljas varem välismaale pagendatud. Põhilised vastasseisud 1944-1978 · Karotamm vs Käbin - kõige olulisem, kulmineerus 1950. aasta võimuvahetusega, tollases
annaabi.ee 
