Zimbabwe
linna ehitajad ja elanikud oleksid olnud valged.
1960. aastatel radiosüsiniku meetodil tehtud dateerimine näitas, et akropol oli ehitad 1250.
aasta paiku, suure ringmüüri sees asuvad ehitised 14. sajandil ning välismüürid ja
orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust
pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad.
Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist
majad).
Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et
linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe
väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik
kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla
mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis