Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Ka
muusikakriitika hakkas järjest enam andma hinnanguid teose interpretatsioonile ja otsustas selle alusel
virtuoosi taseme üle (üks kuulsamaid kriitikuid oli Brahmsi sõber Eduard Hanslick). Võiks veel lisada, et
umbes 1870. aastate paiku kujuneb välja tüüprepertuaar, milles kesksel kohal on Beethoveni sonaadid,
mängitakse ka Chopini ja Liszti, Weberit, ja selle kõrval uued teosed. Kuulsaks said pianisti Hans von
Bülow' (1830 Dresden - , 1894 Kairo) kavad, kus sonaatidel oli oluline koht ning teosed järjestatud
kronoloogiliselt. (Hans von Bülow 19. sajandi teise poole väljapaistvamaid pianiste, Liszti lemmikõpilane
ning Liszti tütre Cosima esimene mees, oli Liszti h-moll-klaverisonaadi esmaesitaja (Berliinis 1857, peagi
maailmakuulsaks saanud Bechsteini klaverifirma esimesel klaveril); väga hea dirigent, dirigeeris Wagneri
,,Tristani ja Isolde" esietendust 1865 Münchenis ning samas ka ,,Nürnbergi meisterlauljate" esietendust 1868.