Brahms
Mühlfeld'iga, kelle mängust inspireerituna valmis Brahmsil mitu väga head kammerteost neist tuntuim on
Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891).
Brahms oli oma loomingu suhtes väga kriitiline ja nõudlik. Ta töötas teoste kallal alati väga kaua
ja ei suutnud sageli otsustada, millisele koosseisule teos ikkagi kirjutada (Näiteks 1858. aastal valminud I
Klaverikontsert oli algselt planeeritud sümfooniana ja seejärel sonaadina kahele klaverile). Teoste visandid
hävitas ära! Loomingulisteks nõuandjateks olid sõbrad Joseph Joachim ja Clara Schumann. Arvatavalt on
Brahmsi üks viimaseid teoseid "Neli tõsist laulu" bassile ja klaverile op. 121 (1896) valminud just
Clarale mõeldes.
Brahmsi loomingu omadused 1) Sümfoonilises muusikas järgib Brahms klassikalise sümfoonia
traditsioone, mis ilmneb 4-osalises tsüklis, sonaadivormi kasutamises esimeses osas, selges ja ülevaatlikus