Aju, unehäired ja uni, uimastid, teadvus, hüpnoos, teadlased, refleksid, areng.
ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata
hommikuti liialt vara
• Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul
korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest
äratada on teda raske.
• Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis
on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud
• Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek:
unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei
mäleta pärast sellest midagi.
9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju
• Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame
rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja
pikenemine.