neuraaltoru ja seljakeelikut. Paraksiaalse mesodermi tagaosast arenevad somiidid ja peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud).
milliste struktuuride rakud (nt kõõluste, roiete, selgroolülide jne) pärinevad sklerotoomist). Paraksiaalne mesoderm paikneb mõlemal pool neuraaltoru. Eristatakse segmenteerunud ja segmenteerumata mesodemi (pea mesoderm). Somitogenees Anterioorsel-posterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalne mesoderm kujuneb somiitideks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult v osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somiitide prekursorrakud (somitomeerid) teevad läbi organisatoorsed muutused – välimised rakud adhereeruvad üksteisega (N-kadheriin) ja moodustavad epiteeli (toimub MET) sisemised rakud jäävad mesenhümaalseteks. Somitogeneesil tekib mesenhümaalsete rakkude vahele perioodiliselt epiteliaalne lõhe, mis jaotab paraksiaalse mesodermi segmentideks e somiitideks. (moodustub epiteliaalne somiit).
annaabi.ee 
