Eesti uusaeg
Oluline ol ivallakohtute püsimajäämine
seisusliku kohtuna. Rajati mitmeid järelvalveameteid mitmetes eluvaldkondades, eesmärgiks
riigivõimu tugevdamine. Need järelvaatajad olid valdavalt venelased.
Vallareformid- valdade liitmine ja nende allutamine talruahvaasjade komissarile (ta tegi siis
riiklikku järelvalvet talurahva omavalitsustele).
Kultuuriline venestamine-
Vene keel muudeti asjajamiskeelest linnade omavalitsus, riigi ja kohalike somavalitsustes.
Rüütelkonnad ja talurahvaasutused võisid sisemiselt jääda eesti või saksakeelseks,
riigiasjadega pidi aga vene keeles suhtlema. Teine oluline arengusuund oli koolide
venestamine- see ettevõtmine puudutas ühiskonda kõige laiemalt- kõik koolid viidi õppekeel
üle vene keelele. 1887 aastal algas see algkoolides ja keskkoolides, vallakoolides võis 2hel
esimesel õppeaastal kasutada veel eesti keelt. 1892 aastast alates kõikides koolides iga
õppeastme juures pidi õppima vene keeles
annaabi.ee 
