Meditsiiniajaloo konspekt
Nägeli loob geneetika arengule
olulise arusaamise, mille kohaselt saab pärilikkus aine olla vaid suguraku mingis osas
vastupidisel juhul (eeldusel, et munarakk palju suurem kui seemnerakk), oleks ju uues
36
organismis emasloomalt rohkem tunnuseid kui isalt. 1885. aastal nägi August Weismann
(1834-1914) neis pärilikkuse kandjaid, hakati rääkima geno- ja fenotüübist (raku jagunemisest
idu- ja somatoplasmaks).
20. sajandi alul leidus pärilikkuse kohta ikka veel küllalt kõikvõimalikke eksiarvamusi. Need
põhinesid paljude fenomenide väärititõlgendamisel või arusaamatustel. Usuti, et:
· elu jooksul omandatu pärandub edasi;
· pärilikkustegurid tekivad kogu kehas ja siirduvad sugurakkudesse (pangenees);
· hübridiseerumisel tekib uus pärilikkusaine;
· isas ja emasloom omavad erinevat tähtsust;
· munaraku viljastumisel osaleb mitmeid seemnerakke;
annaabi.ee 
