Vana-Kreeka kunst
ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed
otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses,
kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on
skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni
kujutanud belglane Rubens.
Suureks saades kaitsesid sõjakad lapsed Letot kõigi ründajate ja solvajate eest. Ühel päeval
uhkustas Teeba kuninganna Niobe oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli
ainult kaks last. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvangu eest tapsid Apollon ja
Artemis nooltega kõik Niobe lapsed niobiidid, Niobe ise aga muutus pisaraid valavaks
kaljuks.
Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga
Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta.