6 sulab, vedelik muutub häguseks. 16..? vedelik muutub selgeks Faasiüleminek sõltub sellest, kui tugevasti on molekulid fikseeritud, tahkes aines molekulid vibreerivad. Vedelikus molekulid liikuvad, saavad pöörelda. Tahkes aines kristalne struktuur, korrapärasus Vedelas aines kaugkorrapära puudub, aga tänu molekulidevahelistele interaktsioonijõududele on olemas lähikorrapära (nt iooni umber solvaatkiht, mis korrapärane. Aga ioonid ise korrapäratult.) Vedelik on isotroopne on igas suunas ühesugune, nähtustel eelistust ei ole Tahke aine on anisotroopne ühes suunas ühed omadused, teises suunas teised omadused. Aga.. teatud ainetel/molekulidel n-ö mesofaas, et tahke aine ei lähe kohe üle vedelikuks. Mesofaas on tahke ja vedeliku aine vahepealne, hägune. Nt siis, kui väljavenitatud
enamusel neist pole laengut. Kolloidosakeste elektrilise kaksikkihi olemasolu tõttu algab aga mitsellide vahelise kauguse r kahanedes tõukumine, mille energia osakeste vahekauguse vähenedes kasvab eksponentsiaalselt. Kui osakeste vahele jääb lahustikiht või kolloidosakest ümbritsev kaitsekiht, ei toimu osakeste ühinemist, vaid nad jäävad sekundaarse miinimumi F kaugusele. Molekulaarsete kaitsekihtidega kolloidide püsivus. Soolid, millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud
annaabi.ee 
