Mäeküla piimamees
Tema lapselikkuse ja nooruse pärast tuligi mängu Kremeri
härra.
Von Kremer märkas ühel ilusal päeval Marit ning teadis, et peab iga hinna eest
selle kena neiu endale saama ja nii ta asuski Prillupiga läbi rääkima. Loomulikult
oli Prillupil raske otsust teha, sest ta tahtis Marit endale jätte – lõppude lõpuks oli
too ju tema naine, kuid amet nagu selleks oli Mäeküla piimameheks olemine ja
selle pealt raha kokku ajamine, tundus sama ahvatlev. Kuid Mari polnud enda
solutamisega ühe mehe käest teise kätte nõus ja nii ei saanud ka Mari mees uue
ameti peal kätt proovida. Kui aga need mõtted meest nii väga piinama hakkasid,
ei suutnud Prillup enam kuidagi rahu saada, ja Mari, olles näinud oma mehe
kannatusi, jäi suure kokkupleppega lõpuks nõusse.
Von Kremer ja Prillup said oma tahtmise, Mari oli sunnitud olema Kremeri
silmarõõmuks, et ta mees enam ei piinleks. Kuid mis sellest siis tõeliselt kasu oli?