Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid val...
Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Landeswher oli Balti-Sakslastest koosnev maakaitsevägi. Rauddiviis oli Saksa vabatahtlikest loodud üksus. Neid mõlemaid juhtis Rüdiger von der Soltz. EESTI VABADUSSÕDA 19181920 JA TARTU RAHU 2.veebruar.1920 Esimese maailmasõja käigus lagunes suurim koloniaalvõim Euroopas Vene impeerium - , mille varemetele seni ikestatud rahvad asutasid oma riigid. Nende hulgas oli ka 24.veebruaril 1918. a väljakuulutatud Eesti Vabariik. Kui Saksamaa oli 11. novembril 1918. a lääneliitlastele alistunud, tekkis seni Saksa
annaabi.ee 
