Tõde ja Õigus II Terve tekst
üldse, sest ta oskas ju nõnda rääkida, et kõik nägid just tema kõhetus kogus ja prillitatud silmis
inimsoo kehastust. Aga kui ta seadis enda mõne sauruse kõrvale, siis ajas see tahes või
tahtmata naerma, sest enda võrdlemine sellega oli palju naljakam kui asumine kogu inimsoo
esindajaks klassis laual.
,,Kord oli elevandil, lõvil ja tiigril suur tähtsus, aga inimene on nad oma varju jätnud. Või peab
keegi elevanti tähtsamaks kui mind, Vladimir Solotarskit? Ületab lõvi mind milleski? Aga püssi
tunnete? Kuulipildujat olete näinud? Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski boamadu. Valmistasid
saurused prille või olete kuulnud, et jõehobu mängiks viiulit? Aga minul on prillid ja ma mängin
viiulit -- paremini kui ükski teine teist. Ja ma ütlen: oleksid mu sõrmed pisut pikemad, siis saaks
minust ilmakuulus kunstnik. Mõistate -- ilmakuulus! Aga sõrmed ei ulatu, sellepärast pean
loobuma