Minu jaoks ebaõnnestunud oli see kuidas inimestes tekitati rassisliku tunnet juhul kui filmiga kindlalt emotsiooni ei tunta, ei elata kaastundlikult kaasa filmi tegelastele või ei armastata filmi üleüldiselt. Filmi ebaõnneks tulid eelmisel aastal välja kaks sarnast filmi "Lincoln" ja "Django Unchained". Meeldis loomulikult ka filmi lõpp, kus Solomon vabastati tema sõprade poolt pärast teate saamis ühelt ehitajalt, kes koos Solomoniga töötas maja ehitusel. Solomoni orjastajad pääsesid karistuseta, sest selles USA osariigis kus ta orjastati kohtus valgete vastu tunnistada ei tohtinud. Film ise oli aga väga emotsionaalne ja lihtsasti vaadatav.
Ta oli vaba mees kui ta rööviti ning müüdi orjana maha. Samuti oli tal oma pere, naine ja kaks last, kes maha jäädes olid veel üsnagi väikesed. Ta tahtis oma perele paremat elu ja otsis tööd, mis raha sisse tooks. Solomon oli tark mees, ta oskas lugeda ja kirjutadagi. Ta oskas samuti ka viiulit mängida. Just tema viiuldamisoskusest algaski see, kui ta kohtus kahe mehega Saratago Sprinsis. Nemad lubasid talle palju raha viiuldamise mängimise eest. Alguses käitusid nad Solomoniga väga hästi, ka Solomonile tundus kõik see uskumatuna, aga ta siiski uskus nende lubadustesse. Kui nad olid teel Washingtoni, siis joodeti ja uimastati Salomon õhtusöögil ära, pandi ahelatesse kinni ning müüdi orjana maha. Ta hakkas töötama Louisiana puuvillaistandustes, seal oli ka teisi orje. Solomoni hakkati kutsuma siis Plattiks. Ta oli mitme peremehe omanduses. Esimene peremees Ford oli leebem kui viimane peremees Epps, kes oli vägagi karm ja julm oma orjadega
Parkeriga Spider-Mani koomiksiraamatus (koomiks ilmus aastal 1987) ja ülikondi Edwin Schlossbergile ja tema peigmehele kui ta abiellus Caroline Kennedyga 1986. Aastal. Smith on mõelnud ka vormirõivaid töötajatele Christo's, 1985.aastal Pont Neuf pruudile Pariisis ja riideid Spike Lee filmi School Daze jaoks (1987). Smith töötas koos paljude teiste disainerite ja kunstnike tema Williwearis oleku ajal, sealhulgas Anthony Mark Hankinsiga, James Mischkaga, Julia Santos-Solomoniga, Jon Coffeltiga, John Bartlettiga ja Andre Walkeruga ja paljude teistega. Smithi partneriks oli Jane Barnes mõne tema varasemas etenduses. Smith oli kostüümikunstnik "Salajasedt karjamaad" jaoks, mis esietendus Brooklyni akadeemias Music's Next Wave Festivalil 1984.aastal. Smith suri ootamatult suhteliselt noores vanuses kopsupõletikku (39) pärast lepingu sõlmimist Shigellaga India reisi ajal, ilmselt AIDSi tõttu. On kahtlusi, et Smith ise, ei
533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud. Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga. Peaaegu samal ajal Vandaali ekspiditsiooniga aiendas Justinianus Ost-gootide vastu kampaania Sitsiilia, Dalmaatsia ning Itaalia vallutamiseks, kuhu keiser viis üle Velisariuse. Algul oli vallutussõda sammuti Bütsantsile edukas- väed kiiremas
annaabi.ee 
