Blok ka seda riigipööret, kutsub üles ,,kuulama revolutsiooni muusikat", kirjutab poeemi "Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus. Ta määratakse Peterburi Suure Draamateatri direktoriks, töötab repertuaari kallal, tahab tuua lavale ,,Röövlid", ,,Sinilinnu". Ühtaegu halveneb olme. Saabub nälg. Kui kõik hobused on ära söödud, jääb üle ainult juua kuivatatud porganditest keedetud teed. Enamik haritlasi tahab emigreeruda. Poeet Sollogubile ei anta väljasõiduviisat, tema meeleheitele viidud naine uputab end Neevasse. Teine poeet, monarhist Nikolai Gumiljov arreteeritakse ja lastakse maha. Tahab puhkama sõita ka haige Blok, ootab viisat, kuid see saabub liiga hilja. Ta sureb 1921. aastal. Tema surnukeha kõrval seisab kümmekond inimest Tõsiselt hakkas ta luuletusi kirjutama 17-aastaselt. Tema suureks eeskujuks oli Vladimir Soloview. Tunutmad luulekogud
kolmekümmet kopikat ka selle eest. ALEKSANDER: Pärast kõiki neid aastaid tuleb välja, et me oleme sinuga hingesugulased. (Tatjana naer sunnib Varvarat akna juurde minema.) VARVARA: Te lähete kõik õnnest segaseks, kui Mihhail kodus on, kuni jälle mõni katastroof saabub. Tatjana andis postiljoni kätte ühe kirja. Krahv Sollogubile. ALEKSANDER: Ma ei saa aru, mis see Mihhail sinna Moskvasse üldse pidi pagema. VARVARA: Tõeliselt paks ümbrik, ta pidi talle ikka kohe mitu lehekülge kirjutama. LJUBOV: Ära sellest liiga palju ka looda, maman. 23 VARVARA: Mis asja? Mida ta sulle rääkinud on? ALEKSANDER: Poisil tuli koduigatsus peale
annaabi.ee 
