Ussid - Bioloogia KT
Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on
omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas
ÜMARUSSID
KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla
väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused.
Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss.
Nt. SOLGE
Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest.
Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga
täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb
pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes.
TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust.
Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud).
SOLKME ARENG