Naljandid ja anekdoodid
olnud kuigi suurt edu. Tõsi küll, on täheldatud, et eriti julmade repressiivsete reiimide korral, kui
ühiskonnas liikvel oleva hirmu määr ületab kriitilise piiri (nt. stalinliku terrori perioodil Nõukogude
Liidus), võib poliitiline nali tõesti mõnevõrra pidurduda ja taanduda.
Sündsustabusid rikkuvad naljad võib omakorda liigitada samuti kaheks: nn. skatoloogilisteks e.
ilgusnaljadeks, kus tegu on väljaheidete jm. mustuse, halbade haisude, solkide asjade söömise vms-
ga, ja seksuaaltabusid eiravateks naljadeks, milles on nähtud erootiliste pingete legaliseeritud
väljaelamise vahendit, meeste seksuaalse agressiooni ja enesepaljastuse mahevormi jms. Seksnaljad
tõusevad nähtavasti eriti esile just demokraatlike kultuuride naljabilansis, kuna sotsiaalse viha
maandamisele kulub siin vähem vahendeid.
Obstsöönsete ja kahemõtteliste elementide menetlemiseks nii naljandites, mõistatustes kui ka muus