Eesti loomastik. Selgrootud
Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest
alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel.
Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või
mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula.
Valdavalt soolaste merede loomad
Klass: Hüdraloomad Hydrozoa
Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra
oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora
kaspia.
Liikide arv: 5
Kirjandus: -
Klass: Karikloomad Scyphozoa
Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng
keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne).
Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel