Nukumaja analüüs
portreed ja suhetevõrgud innustasid toetajaskonna hulka ja šokeerisid
konservatiivset lugejaskonda. Kolmas periood ehk sümbolistlikud
nägemusnäidendid kujutasid endas ette muretsevate tegelaste isiklike
väljakutseid, mitte niivõrra sotsiaalseid probleeme nagu varem. Keerulised suhted
keerlevad peategelaset ümber mis kipputab hävitama kaasinimeste
õnnevõimalusi ja lõpuks ka protagonists enese püüdlused. Peale selle koondab
igalugu üks suur katusümbol ja Ibsen loobus solioloogist ehk tegelaste poolt
tegevuse vältel valjuhäälselt kõrvalmärkuste tegemisest nagu ei toonud ka
tegelased kuuldavale oma tegutseismotiive.
Ibsenil aga ei muutunud läbi ajastute kindlad elemendid näiteks remarkid-
massivne mahukas mööbel oli alati ta tseenides, et toonitada tegevupaigale
lasuvat raskuse ja konservatiivsuse vaimu. Veel loob Ibsen iga karakteri omaette
isiksuses, kelle käitmune ja loomus on seotud päritolu või keskkonna mõjust ta
arengul ja vaadetel