................................................................................... 7 Kasutatud materjal....................................................................................................................... 8 3 1. PÄIKE Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Soliks. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest, siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. 1.1 Päike ning Päikesesüsteem Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Päike katab endas tervenisti 99
gravitatsiooniväli. Võimas sellepärast, et Päikese mass on tohutult suur (750 korda suurem kui kõigi ülejäänud Päikesesüsteemi kehade mass kokku). Tänu tehnika arengule avastatakse üha enam uusi galaktikaid ja Universumi saladusi. Palju saadakse teada tänu kosmoseteleskoopidele. 3 Päike Päike on meie päikesesüsteemi keskne täht. Mütoloogiates on kreeklased teda kutsunud Helioseks ja roomlased Soliks. Ta on keskmise suurusega täht ning tema keskmine kaugus maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii Maa-sarnaseid, hiidplaneete kui ka gaashiiglasi. Peale selle tiirlevad ümber Päikese veel asteroidid, meteoriidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päikese mass moodustab 99,8% kogu päikesesüsteemi massist.Ta koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%), mis on kaks kõige tavalisemat Universumi elementi
suuruse plaaneedi leidmisest saabus aga käesoleva aasta alguses. Andmeid Marsi kohta Nimi: Päikesesüsteemi neljas planeet nimetati oma punaka värvi tõttu Rooma sõjajumala järgi. Suurus: Läbimõõt 6,786 kilomeetrit on poole väiksem kui Maal ja kaks korda suurem kui Kuul. Marss kaalub 9 korda vähem kui Maa. Orbiit: Marss tiirleb ümber Päikese 228 miljoni kilomeetri kaugusel elliptilisel orbiidil ja teeb ühe tiiru 687 päevaga. Päev: Marsi päeva kutsutakse Soliks ja selle pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 23 sekundit. Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror. Atmosfäär: Marsi Maast sada korda hõredam atmosfäär koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist ning kolme protsendi ulatuses lämmastikust. Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast. Temperatuur: Marsi pinna temperatuur kõigub miinus 129 kraadist poolustel pluss 27 kraadini ekvaatoril.
annaabi.ee 
