"soliidsematel" - 1 õppematerjal

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

maiustab hiirtega või püüab jänesele ligi hiilida. Ta jalajälg on enamasti väiksem ja ovaalsem kui koeral. Karu on Lahemaa suurkiskjaist vahest kõige tavalisem. Ta liigub nii metsamassiivides kui asulate ümber märtsist novembrini, mõnikord talvelgi. Vanaloomade üle 12 cm laiad käpajäljed on kergesti äratuntavad. Alla-aastase karupoja käpajälg on 5-6 cm, üle-aastasel 8-9 cm, noorel suguküpsel üle 10 cm, soliidsematel vanahärradel aga 17 cm ja rohkem. Karu ründab lisaks metsloomadele vahel ka koduloomi ja rüüstab mesipuid. Metsa jääb karudest maha lõhutud kände ja sipelgapesi. Ta saagiks võib langeda täiskasvanud põder, vasikast rääkimata. Raipelehk levib soojaga kaugele, tõmmates ligi teisigi lihatoidulisi. Kuna isastel on komme teise karu poegi murda ronivad karujuntsud puulatva peitu. Pätsu ootamatult trehvates püüa ründe vältimiseks jääda rahulikuks. Ära pista punuma ega vaata