· Kestvalt külmunud pindmist osa. · 6.Millest oleneb igikeltsa paksus? · *talvisest õhutemperatuurist. · *lumikatte paksusest. · *kivimite lõhelisusest. · 7.Kus asub inertne kiht? · Teguskihi all. · 8.Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus? · Pinnase soojusjuhtivusest, mehaanilisest koostisest ja taimkattest. · 9.Kuidas tekivad hüdrolakoliidid? · Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loodusnähtust nim. solifluktsiooniks? · Künklikel aladel voolab üles sulanud pinnasekiht mööda igikülmunud kihti mäekülge pidi alla poole, selle tagajärjel tekivad maapinnale omapärased mustrid. · 11.Iseloomusta tundravööndi mullastikku! · Õhuke, väheviljakas (sageli liigniiske), aasta keskmine temp. on suhteliselt madal. · 12.Nimeta tundras kasvavaid taimeliike! · Samblad, samblikud, madalad rohttaimed. · 13.Miks on tundravööndi paljudele taimeliikidele oluline vegetatiivne paljunemine?
enam kui 20% maismaa pinnast. Madalaim teadaolev igikaltsa temperatuur on –8 0C (Kirde-Siberis). Niisuguses madalas temperatuuris säilivad loomade (näiteks mammutite) ja taimede jäänused tuhandeid aastaid. Suviti igikeltsa mõnekümne sentimeetri paksune pealmine aktiivne ehk tegus kiht sulab ja muutub veega küllastudes püdelaks massiks, mis hakkab isegi väikese kallakuse (2-4 0) korral allapoole libisema. Seda protsessi nimetatakse solifluktsiooniks ehk maavooleks.. Igikeltsal on suur mõju jõgede tegevusele. Ta suurendab vee äravoolu, sest viimane ei saa pinnasesse valguda. Kui igikeltsa alal voolav jõgi kattub jääga ja vesi satub hüdrostaatilise rõhu alla, kummub jõejää küngastena üles ning vüljapääsenud vesi valgub laiali, muutes jõejää üha paksemaks. Tekib kattejää ehk tarõn. See nähtus on iseloomulik Siberi jõgedele.
annaabi.ee 
