Referaat Betti Alverist
Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja
tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub
pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt
kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!"
(,,Kunsti sünd").
Oma lemmikpoeedi Puskini luuletusega ,,Poeedile" solidariseeruvalt tundis
Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele.
,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus
,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused
rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust.
Luulekogu kunstilist struktuuri kujundab suurel määral kontrast, mis ülskujul
väljendab romantilist vastandumist argisele ja madalale. Vastamisi on maa ja taevas,