Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
üleminek, mille tagajärgedeks on riikliku eluasemepoliitika hajus korraldus.
6. Seaduslik alus eluasemepoliitikas ja sotsiaalne mõõde
Järgnevalt vaadeldakse, miks Eesti sotsiaaleluasemefond, munitsipaaleluase ning teised
eluasemevormid on kättesaamatud vähekindlustatud sihtrühmadele.
Eluase võib olla samaaegaselt:
kestvuskaup, millega vabaturul kaubeldakse kui investeeringuga ja mis annab
omanikule tulu, st on kapital;
ühiskondlik hüve, osa ühiskonna sotsiaal- ehk solidaarsussuhetest, mida pakutakse
samadel alustel nagu haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande vms teenust;
keskkonda ehk ühiskonna ruumilist olemist kujundav element;
teenuste st nii avalike kui erateenuste süsteemi kujundav tegur.
Siit lähtub, et eluase ühest küljest on baasvajadus, mis on iga inimese sotsiaalne õigus.
Sotsiaalsed õigused moodustavad koos poliitiliste ja tsiviilõigustega osa inimõigustest.
Mis puudutab EV põhiseaduses sätestatud inimesele ette nähtud õigust elamumajanduse