Majanduspoliitika
heaoluühiskonna. Ida-Euroopa oli läänele hirmuks. Rikkad kartsid revolutsiooni ja kommuniste.
Just setõttu olid nad valmis maksma kõrget tulumaksu, pärandimaksu, omandimaksu,
solidaarsusmaksu.
34
II maailmasõja järgne areng näitab, et heaoluühiskonna ehitamist soodustas ühtne kultuuritaust:
kui peremees ja sulane tunnevad end mingis sügavamas mõttes ühe pere liikmena, siis pole
solidaarsuski põhimõtteliselt võimatu. Rahvusriikides toimib demokraatia paremini. Rahvuslik
solidaarsus vähendab kuritegevust ja pidurdab ühiskonna kihistumist ülirikasteks ja väga
vaesteks. Globaliseerumisajastul aga võivad peremees ja sulane asuda teine teisel pool maakera
ning solidaarsuse võimaluski kaob.
Heaoluühiskonna algne eesmärk – pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu – on tänapäeva
riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus